[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

{ah, ai, oh, oi} sa (sina) mait
pahameelt, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus
♦ cit Ah sa mait, tuul on jälle välisukse lahti lükanud. O. Tooming
♦ cit Autokolonn möödus. Ah sa mait! „Katjušad“. Tähendab, varsti algab Emajõe ületamine. L. Vaher
♦ cit Näe, kus on tüdruk! Oh sa mait! T. Lehtmets

{ah, ai, oh, oi} sa (sina) {tuline} jutt
imestust, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus
♦ Oi sina tuline jutt, kuidas kihutab!
♦ cit Ma... mõtlesin kohe, et ai sa jutt, nüüd läheb löömaks. R. Janno
♦ cit Aida ukse vahele ilmus – sa tuline jutt küll – Mätta Maali must pea... R. Tiitus
♦ Sa tuline jutt, kus on alles naine!

{ah, oh, oi, ai} sa (sina) {sinine} sitikas
pahameelt väljendav hüüatus
♦ Sa sinine sitikas, oleksin ma varem seda teadnud!

aia taha minema
ebaõnnestuma, äparduma, nurjuma
♦ cit Ma olnud sündides päris sinine ja minu õnnis mamma arvanud, et see laps läks vist küll aia taha. A. Beekman
♦ See töö läks aia taha, sest tema tegemiseks ei olnud ei aega ega tahtmist.
♦ Esimene vasikas läheb aia taha. vanas

aru on peas [kellelgi]
keegi on mõistlik või arukas, keegi taipab, saab aru
♦ Otsusta ise, sul ka aru peas.
♦ Mul endal ka aru peas, mis sa õpetad kogu aeg.
♦ Kas sul sugugi aru peas ei ole, et niiviisi teed?
♦ Suur poiss juba, võiks aru peas olla, aga ei.

aru peale saama
selgusele, arusaamisele jõudma, midagi taipama hakkama
♦ Ma ei saanud alguses aru peale, kust laul tuleb.
♦ Küll mõtlesin edasi ja tagasi, aga ei saanud kuidagi aru peale, mida ma peaksin tegema.

aru peast {ära} võtma
arutuks, pööraseks, narriks tegema, kainet mõtlemisvõimet või mõistust tuhmistama
♦ Tal justkui aru peast võetud, karjub ja sõimab mis hirmus.
♦ Viin on sul viimasegi aru peast võtnud.
♦ Ootamatult saadud suur pärandus tahtis rõõmu pärast aru peast võtta.

aru pähe panema [kellelegi]
sundima kedagi rumalustest loobuma, kedagi millegi arukuses või mõistlikkuses veenma
♦ Sõbrad püüdsid talle aru pähe panna, kuid ta ei võtnud neid kuulda.
♦ Poisile tuleb aru pähe panna, muidu läheb hukka.
♦ Küll kroonu paneb poistele aru pähe.
♦ Sellele lollile ei pane keegi aru pähe.

aru pähe taguma [kellelegi] kõnek
sundima kedagi rumalustest loobuma, kedagi millegi arukuses või mõistlikkuses veenma
♦ Kui isal oleks kõva käsi, siis ehk taoks poisile aru pähe.
→ aru pähe panema

aru pähe võtma
rumalustest loobuma, mõistlikuks muutuma, millegi arukuses, mõistlikkuses veenduma
♦ Võta ometigi aru pähe ja ära joo nii palju.
♦ Loodan, et ta ükskord aru pähe võtab ja tööle hakkab.
♦ Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

aru tuleb pähe [kellelgi]
keegi muutub arukaks, mõistlikuks
♦ Poisil vist ei tulegi aru pähe, üks pahandus teise otsa.
♦ Millal sul küll aru pähe tuleb?
♦ Vana mees, aga varsa aru.

[keegi] ei mahu {enam} oma naha sisse
keegi on uhkust, tähtsust täis
♦ Ostis maja ja nüüd ei mahu enam oma naha sisse.

ei ole (pole) {ei} aru ega otsa; ei ole (pole) {ei} otsa ega aru
1. millelgi ei ole piiri, lõppu
♦ Tema vihal ei olnud aru ega otsa.
♦ Mees rühmas nii, et ei olnud aru ega otsa.
2. milleski ei ole mitte mingit selgust, miski on täiesti segane
♦ Tema juttudel ei ole otsa ega aru.
♦ Keegi ei saa millestki aru.
♦ Kõik mõtted olid sassis, ei otsa ega aru.

ei ole öö ega päeva magu
pidevalt, ei ole vahet ei päeval ega öösel
♦ cit... ise aga tema karjas seista – siis pole öö ega päeva magu, oled nagu käsist ja jalust seotud. A.H. Tammsaare

ei puis ega mais; ei puus ega maas
mitte kusagil
♦ cit Ta ei leidnud rahu ei puis ega mais. F.R. Kreutzwald

ei tea puid ega maid
kellelgi puuduvad teadmised, keegi ei tea midagi
♦ Ise ei tea sellest asjast puid ega maid, aga kipub targutama.

elu saab täis; elu läheb täis; elu kargab täis
keegi saab kellegi-millegi peale vihaseks, kellelgi tekib viha
♦ Sellise jultunud vastuse peale läheb igaühe elu täis.
♦ Elu sai täis, kui seda kuulsin.

enne kukub kivi küljest kild, kui temalt midagi
keegi on väga ihne, kitsi

haua äärel olema; haua äärel seisma
surmale lähedal olema
♦ Mis minust, vanainimesest, enam asja on, ma seisan juba ammu haua äärel.

hing ajab pinde
keegi tunneb suurt hingepiina, on mures, vaevleb sisemiselt
♦ Eksimus ei andnud talle rahu, veel aastaid ajas hing pinde.

[kellelgi] jääb {nagu} kont kurku; [kellelgi] läheb {nagu} kont kurku
keegi jääb järsku vait, ei oska midagi öelda, vastata
♦ cit Anton astus üsna ta nina alla, naeris tigedalt ja jätkas õrritamist: „Miks sul kont kurku läks, ah?“ A. Jakobson

kaduma nagu (kui) õhk
kiiresti ära minema
♦ Vargapoisid kadusid õunaaiast kui õhk.

kare nagu (kui) lehma keel
väga kare
♦ Käsi on kare nagu lehma keel.

kerkib nagu (kui) soe sai
keegi kosub, võtab kiiresti kaalus juurde
♦ Pole mingi ime, et ta aina paksemaks läheb, sellise toidu peal kerkib igaüks nagu soe sai.

{koht} kus keiser jala käib
tualettruum, käimla
♦ Läks sinna, kus keiser jala käib.

kuhu peab risti tegema; kuhu peab risti tõmbama; kuhu tuleb rist teha
üllatuse, imestuse puhul kasutatav väljend
♦ Kuhu ma pean risti tegema, et sellised mehed tulid appi!
♦ Kuhu tuleb rist teha, ta palus vabandust!

kust tuul puhub {taipama, aru saama, ...}
asja tõelisest olemusest aru saama
♦ cit „Sa siis süüa ei tahagi?“ „Ma ei või lõhnagi kannatada,“ vastas Meelita, lootes, et ema juba ise taipab, kust poolt tuul puhub. E. Krusten
♦ cit Ah, vaat kust tuul puhub, meie Aaralt tahab naist võtta. M. Talvet (tlk)
♦ Nüüd ma tean kustpoolt tuul puhub. Sa oled armunud!

kõhn nagu (kui) redel
väga kõhn
♦ cit Kas sa ei näe, et mullikas on kõhn kui redel... R. Sirge

kõht on hele nagu (kui) hiidlase kere
keegi on söömata, kellelgi on kõht väga tühi

kõht on täis nagu (kui) kõrvekitsel
keegi on söönud, kellelgi on kõht korralikult täis

[miski] käib suus ringi
kellelgi pole söögiisu, keegi ei taha süüa, kellelegi miski ei maitse
♦ Toit käib suus ringi, ma ei tunne selle maitset ega lõhna.

lage nagu (kui) vaese mehe rehealune
täiesti tühi, lage
♦ Suus pole ühtegi hammast, lage nagu vaese mehe rehealune.

[kellegi] laul on lauldud; [kellegi] laul on läbi
keegi on lootusetus olukorras, kellegi lõpp on käes
♦ Nüüd on küll okupantide laul lauldud, Eestit on rahvusvaheliselt tunnustatud.
♦ Kui sind varguselt tabatakse, on su laul läbi.

libe nagu (kui) kala
väga libe, ei seisa käes; pugejalik, lipitsev; kärme, osav käest kaduma
♦ Ametnik oli libe nagu kala, lootis vist head altkäemaksu.
→ libe nagu (kui) luts

libe nagu (kui) litsi nahk kõnek
väga libe ja pehme (mingi pinna kohta)

libe nagu (kui) luts; libe nagu (kui) lutsukala
1. väga libe, ei seisa käes
♦ Saarmas oli libe kui luts.
2. pugejalik, lipitsev
♦ Ülemuste ees on ta libe kui luts, alluvatele aga jäik ja kuri.
3. kärme, osav käest kaduma
♦ cit Aeg külasimmanil kadus käest nagu libe lutsukala. H. Laipaik
♦ cit Suur võimalus ei kordu, libiseb peost kui libe lutsukala. L. Kibuvits
♦ cit Paula on küll suur kui mürakas, aga libe nagu luts: ühtelugu libiseb käest ja viib jutu teisale. O. Luts

luku ja riivi taha panema {pistma, torkama, ...}
1. hoolikalt varjama või salastama
♦ cit Minu uus abielu, Lilli, ei võta minult midagi, ei pane minu eest midagi luku taha. E. Vilde
2. vangi panema
♦ Vaata kui pistetakse sind luku ja riivi taha mitmeks aastaks, küll siis võtad aru pähe.

läbi nagu (kui) Läti raha
väga väsinud, otsas olema
♦ Päev otsa tegi rasket tööd.
♦ Õhtuks oli läbi nagu läti raha.

[miski] läheb nagu (kui) lepase (lepse) reega
miski läheb ladusasti, tõrgeteta, häireteta, jõudsasti
♦ Lugemine läheb lapsel nagu lepase reega, paari päevaga hakkas veerima.
♦ Töö läheb ta käes kui lepase reega.
♦ Kogu asjaajamine läks seekord nagu lepase reega.

{läheb} nagu (kui) ruunal varsa sünnitamine vulg
miski edeneb väga vaevaliselt või ei edene üldse
♦ „Privatiseerimine läheb nagu ruunal varsa sünnitamine,“ irvitasid naljahambad.

magab augu maha
keegi magab kaua ja raskelt

magu maha laskma vulg
1. pusklemisel teise looma kõhtu lõhki tõmbama
♦ Punik laskis Päitsiku mao maha.
2. kedagi kõhtu pussitama
♦ cit Lähen ja võtan kambrist püstoli, ei julge muidu enam käia... – joostakse kallale ja lastakse magu maha. P. Vallak

maias nagu (kui) kits kuse järele vulg
väga maias
♦ cit Sass on maias naiste peale nagu kits kuse järele. P. Kuusberg
♦ cit Viinaviga küljes... jookseb nagu kits kuse peale. M. Traat
♦ cit Armastad seda kibedat nagu kits kust. T. Lehtmets

maiku suhu saama; magu suhu saama; maitset suhu saama
midagi kogetut taga ihaldama
♦ cit Lisaks kõigele – Joss armastas viina! Ta oli sellest kunagi maigu suhu saanud. R. Roht
♦ cit Näitemängu tegemise maigu sai Rudolf suhu Ropka seltsimajas... M. Möldre
♦ cit Ja imelikul kombel – sellest hetkest, kui saime suhu maigu keele ilust, muutus isegi igav grammatika talutavamaks. K. Ird

mitut rauda tulle panema (tules hoidma); kahte rauda tulle panema (tules hoidma); kõiki raudu tulle panema (tules hoidma)
mitut võimalust varuks hoidma, millekski ettenägelikult eeltöid tegema
♦ Tööd otsides pannakse korraga mitu rauda tulle, et äkki näkkab siis paremini.

märg haud
meri hukkumispaigana
♦ Leidis märja haua kaugel merel.

märg nagu (kui) kalakott
läbimärg, läbiligunenud (inimese kohta)
♦ Päev otsa võtsime vihmaga kartuleid.
♦ Õhtuks olime märjad kui kalakotid.
♦ Vihma sajab nagu oavarrest, kui koju saad, oled märg kui kalakott.

märg nagu (kui) kass; märg nagu (kui) kassipoeg
väga märg, läbimärg (inimese kohta)
♦ Vihma hakkas sadama, kui koju jõudsin, olin märg nagu kass.

märg nagu (kui) rott
väga märg, üleni märg
♦ Sain märjaks nagu rott.

märg nagu (kui) rääbis
täiesti, üleni märg
♦ Vihma hakkas sadama ja kui ma koju jõudsin olin märg kui rääbis.

nagu jänes jumalaarmu saama
midagi vajalikku vähe saama
♦ See poiss oli hellust ja õrnust tunda saanud nagu jänes jumalaarmu.

nagu kudenud räim
magamatuse, väsimuse vms tõttu halva väljanägemisega inimene, kahvatu ja väsinud inimene
♦ cit Noh, mis te vahite nagu kudenud räimed! H. Suislepp

nagu (kui) eesel kahe heinakuhja (kuhja) vahel; nagu (kui) kits kahe heinakuhja (kuhja) vahel
inimene, kes kahe võrdse võimaluse vahel valida ei oska
♦ Mis sa nüüd oskad ette võtta?!
♦ cit Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte. R. Vaidlo

nagu (kui) elav välk
välkkiirelt, väga kiiresti
♦ Poiss kargas toolilt nagu elav välk.

nagu (kui) hane selga {visatud, valatud} vesi {olema}
täiesti ilma mõjuta, asjata {olema}
♦ Noomimine oli talle nagu hane selga vesi.
♦ Ta ei teinud kuulmagi.
♦ Räägi ja räägi, aga nagu hane selga vesi.
♦ Ikka teeb nagu tahab.

nagu (kui) härg
1. kehaliselt tugev, jõuline; tugevasti, jõuliselt, jõuga
♦ Mees nagu härg.
♦ Töötavad nagu härjad.
2. kangekaelne, põikpäine; kangekaelselt
♦ Ta on kange kaelaga nagu härg.
♦ Kangekaelne nagu härg.
3. vihane, tige; vihaselt, tigedalt
♦ Vahib, jõllitab, põrnitseb nagu härg.
♦ Vihane nagu härg.

nagu (kui) issanda püss
äge, äkiline
♦ cit Kus enne oli Kusta, nagu välk ja pauk, nagu issanda püss! R. Roht

nagu (kui) issanda välk; nagu (kui) jumala välk
1. välkkiirelt, väga kiiresti
♦ Kass oli nagu jumala välk puu otsas, kui koer nähtavale ilmus.
♦ Kadus kiiresti nagu issanda välk.
2. nuhtlus, karistus
♦ Peos viipus jalutuskepp nagu issanda välk.
♦ cit Hirmus pilk nagu jumala välk. L. Vellerand

nagu (kui) juut {peale ajama, tingima, kauplema, ...}
visalt, järelejätmatult, pealetükkivalt
♦ Ära kauple nagu juut, jäta mu hing rahule.

nagu (kui) jänes
väga arg
♦ Poiss lõi kohe verest välja, arg teine kui jänes.

nagu (kui) jäätükk; nagu (kui) jää
väga külm
♦ Käed kui jäätükid.

nagu (kui) {keedetud} vähk {punane olema, punaseks minema, ...}
näost punane olema, tugevasti punastama
♦ Tüdruk seisis õpetaja ees, näost kui keedetud vähk.
♦ Läks punaseks nagu vähk.

{nagu, kui} kivi veereb südamele (südame peale); {nagu, kui} kivi langeb südamele (südame peale)
suurt muret tegema
♦ Tal oli korraga nagu raske kivi südame peale veerenud.
♦ cit Raske kivi laskus selle küsimusega Justiine-preili südamele. E. Vilde

nagu (kui) konn mättal (mätta peal, mätta otsas)
oma positsiooniga uhkeldav, suurustav inimene
♦ Ta on end uhkusest täis puhunud nagu konn mättal.

nagu (kui) kreeka e
täiesti kõveras
♦ Mis sa istud nagu kreeka e, kas oled haige või on sul külm?
♦ cit Kummardamine ei ole siin täpne sõna: Joe meelest kiskus pruut enda laua kohale kägarasse kui kreeka e. V. Lattik

nagu (kui) kägu istuma
omette vaikselt istuma
♦ Mis sa istud siin nagu kägu, tule ometi teiste hulka.
♦ cit Ilma et kellelegi midagi ütleks, või kedagi jumalaga jätaks, ronib Kuslap koorma otsa ja istub seal nagu kägu. O. Luts

nagu (kui) käsu peale
nagu oleks keegi millekski käsu andnud
♦ Kui uksest välja läksin, oli takso nagu käsu peale ees.
♦ Mõlemad poisid olid niisuguste nägudega, et teised lapsed purskasid nagu käsu peale naerma.
♦ Kõik tõusid kui käsu peale püsti.

nagu (kui) Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul
segamini, sassis
♦ cit Kui ta hakkas rehkendama, võttis ta kõik neli tehet korraga käsile ja need neli läksid tal pärast käes nii sassi, nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. O. Luts

nagu (kui) lehm libedal jääl
pidevas libisemisohus
♦ cit Tänavad nagu liuväli... Igal sammul jalad alt ära – nagu lehm libedal jääl! O. Jõgi (tlk)
♦ cit Mõni noorem püüab ehk pisut flirtidagi ja jalamaid näevad muidu mõistlikud mehed välja kui lehmad libedal jääl. V. Lattik
♦ Liigub nagu lehm libedal jääl.

nagu (kui) linnuke oksa peal (oksal) elama
muretult elama
♦ cit Et sa võiksid vähegi end tunda linnukesena oksal, selleks panin ma panka sinu nimele tuhat krooni. A.H. Tammsaare
♦ cit Ta oli rahaasjad otse andeksandmatul kombel teiste hooleks jätnud ja ise elanud muretult kui linnuke oksal. K. Ristikivi
♦ Elab hooleta kui linnuke oksal.

nagu (kui) luupainaja {peale käima, lunima, ...}; nagu (kui) painaja {peale käima, lunima, ...}
tungivalt, visalt, järelejätmatult {peale käima, manguma, ...}
♦ Käib rahanurumisega peale nagu luupainaja.
♦ Elumured piinasid teda nagu luupainaja.
♦ Vabanesin otsekui luupainaja alt.
♦ cit Või on uni nii kõva, tuleb peale kui luupainaja. A. Gailit
♦ Ajab peale nagu luupainaja, et lähme ja lähme.
♦ Sa oled kui luupainaja, jäta mind ometi korrakski rahule.

{nagu, kui} läbi udu
ähmaselt, ebaselgelt
♦ Mäletan seda nagu läbi udu.
♦ Nagu läbi udu tuleb midagi meelde.

nagu (kui) maa alla (maa põhja) vajuma; nagu (kui) maa alla (maa põhja) kaduma
jäljetult kaduma
♦ cit Ja ime, kuhu need teised lapsed on kadunud, nagu maa alla vajunud. J. Parijõgi
♦ cit Aga selsamal silmapilgul laulis kukk ja vanapagan oli ühes naise ja poegadega... kui maa alla kadunud. J. Kunder
♦ cit Mina röökisin küll, et kordnik ja kordnik, kuid kõige palavamal silmapilgul oli politsei otsekui maa alla kadunud. A. Gailit

nagu (kui) maha visatud {olema}
täiesti asjatu, tühi, tulutu {olema}
♦ Mu aastatepikkune töö ja vaev on kui maha visatud.
♦ See raha on siis nagu maha visatud.

nagu (kui) Moosese pale särama
väga õnneliku, rahuloleva näoga olema
♦ Sa särad täna nagu Moosese pale, kas võitsid loteriil auto või?

nagu (kui) mustlane {peale ajama, peale käima, manguma...}
visalt, järelejätmatult, pealetükkivalt
♦ Käib peale kui mustlane, et müügu me maja maha.

nagu (kui) mustlase püss {äkiline, äge}
väga äkiline, äge
♦ Naine oli äkiline nagu mustlase püss, mees seevastu rahu ise.

nagu (kui) noaga {katki, läbi, pooleks} lõikama
äkitselt, järsku katkestama, lõppu tegema
♦ cit Varsti võisid teed lagunema hakata, metsaveo nagu noaga katki lõigata. E. Tennov
♦ Jutt lõppes järsku nagu noaga lõigatud.
♦ Lõikas teise kurtmise nagu noaga pooleks.

nagu (kui) nõelte otsas {olema}; nagu (kui) nõelte peal {olema}; nagu (kui) nõeltel {olema}
väga rahutu, erutatud, ärevil {olema}
♦ cit Olin nagu nõeltel, pakkusin talle (külalisele) kähku istet, ei teadnud, mida öelda või missugust nägu teha. R. Kaugver
♦ Tahtsin ära minna ja olin kui nõelte peal, koosolek ei tahtnud ega tahtnud lõppeda.

nagu (kui) osi {sirge, sihvakas, sale, nõtke}
sale ja painduv
♦ Tüdrukust on saanud neiu nagu osi.

{nagu, kui, otsekui} kae langeb silmilt (silmadelt, silmade eest); {nagu, kui, otsekui} kate langeb silmilt (silmadelt, silmade eest); {nagu, kui, otsekui} soomused langevad silmilt (silmadelt, silmade eest)
keegi hakkab olukorrast õigesti aru saama, asjade tõelist seisu taipama
♦ cit Aga kui asusime Vargamäele elama, siis langesid nagu soomused silmilt. A.H. Tammsaare
♦ cit See kahtlus aiva kõvenes aja jooksul ja nüüd peale poja surma, langes mu silmilt otsekui kate. O. Luts
♦ cit Su silmilt langes äkitselt kae ja sa nägid, et olid kobanud pimeduses nädalaid ja kuid. J. Mändmets

nagu (kui) pakk (pakud)
jäme, paks, tursunud, tugevasti paistes, tundetu
♦ cit Endal käsi tuld täis ja paistes nagu pakk, aga muudkui rühmab. I. Sikemäe
♦ Jalad nagu pakud all.
♦ Käsi on paistes nagu pakk.

nagu (kui) peegli peal {olema}
väga hästi, selgesti nähtav {olema}
♦ cit Arvatavasti kahetses ta kibedasti, et oli istunud esimesse ritta... Nüüd ole nagu peegli peal! H. Pukk

nagu (kui) peet {punanae olema, punaseks minema, ...}
näost punane olema, tugevasti punastama
♦ Tüdruk lõkendas näost kui peet.

nagu (kui) peksa saanud koer; nagu (kui) peksa saanud peni
süüdlaslik, alandlik, allaheitlik

nagu (kui) peo (pihu) peal (pealt); nagu (kui) peopesal
väga selgesti, väga hästi nähtav
♦ Munamägi paistis kui pihu peal.
♦ Tema hirm oli küll kõigile nagu pihu peal näha.
♦ Siit paistab linn nagu peo pealt.
♦ cit Sealt (näost) võib selgesti nagu peo pealt lugeda, kui löödud ta oli. M. Nurme
♦ Raketid lendasid üles ja vaenlane oli kui peopesal.
♦ cit Mäeküljelt paistab kogu Paunvere nagu peopesal. O. Luts

nagu (kui) pigi
1. pigimust, pigi värvi, musta värvi
♦ Juuksed nagu pigi.
2. tugevasti külgehakkav
♦ Kleepuv kui pigi.

nagu (kui) pigi külge jääma
omaseks saama, külge harjuma
♦ cit Terve klass hakkas laginal naerma, ja Tootsile jäi see nimi külge nagu pigi. O. Luts

nagu (kui) pihu ja põrmu; nagu (kui) pihu ja puru
väga palju, rohkesti
♦ Lapsi oli kokku tulnud nagu pihu ja põrmu.
♦ Tagaajajaid tuli nagu pihu ja põrmu.
♦ Sul on neid „agasid“ nagu pihu ja puru.

nagu (kui) pilt {olema}
väga ilus, nägus {olema}
♦ Tüdruk on ilus nagu pilt.

nagu (kui) pime öö
võhiklik, ignorantne, mitte millestki midagi teadev
♦ Sa oled nagu pime öö, midagi ei tea.

nagu (kui) pohli panema
midagi ladusalt, mängleva kergusega tegema
♦ Paneb inglise keelt nagu pohli.
→ nagu (kui) puid panema

nagu (kui) postmark (kirjamark) selili (selili maas, selja peal)
täies pikkuses selili, pikali
♦ Selili, selja peal nagu postmark.
♦ Libises ja oli korraga nagu kirjamark selili maas.

nagu (kui) post seisma
liikumatult seisma
♦ Seisab nagu post, teised ei saa mööda.

nagu (kui) pott {olema}
väga soe {olema}
♦ Tuba on nagu pott.
♦ Soe nagu pott.

nagu (kui) puder ja kapsad {segi, segamini}
1. lohakil, laiali
♦ Toas olid asjad segamini nagu puder ja kapsad.
2. sassis, selguseta
♦ Mul on peas kõik segi nagu puder ja kapsad.

nagu (kui) puid panema
midagi ladusalt, mängleva kergusega tegema
♦ Paneb mitut võõrkeelt nagu puid, kadedus tuleb peale.

nagu (kui) pulk
kange, jäik, paindumatu
♦ Külmas kange nagu pulk.
♦ Mees oli siruli kui pulk.

nagu (kui) punane rätt härjale mõjuma
kedagi ärritama, vihastama, vihale ajama
♦ Vastuvaidlemine mõjus isale nagu punane rätt härjale.

nagu (kui) pupe
ehitud, mukitud
♦ Käib riides nagu pupe.
♦ Lapsed on tal nagu puped.

nagu (kui) puru {olema}
väga palju, rohkesti {olema}
♦ Tal on raha nagu puru.
♦ Raha tuleb äriga kui puru.
♦ Tal on tuttavaid nagu puru.
♦ Peretütrel on kosilasi nagu puru.

nagu (kui) puru silmas {olema}
tuska, kibedat meelt, rahulolematust põhjustama
♦ Sest, vaata, meie ei salli, kui üks isik, võrsudes meie eneste keskelt, hakkab üle meie pea kasvama.
♦ cit Siis on ta nagu puru silmas, mis ei anna meile enne rahu, kui oleme ta kõrvaldanud. A. Gailit

nagu (kui) puss villavaka sees
hästi vilets, väärtusetu, hädine
♦ Mees või asi, käpard ja venimus nagu puss villavaka sees.

nagu (kui) puuga pähe lööma; nagu (kui) nuiaga pähe lööma
ebameeldiva ootamatusega jahmatama, rabama, tegutsemisvõimetuks tegema
♦ Sõbra hukkumise teade lõi talle nagu puuga pähe.
♦ cit Lutveile löödi kui puuga pähe... Selle lihtsa mõtte peale ei osanud ta kuidagi tulla. A.H. Tammsaare

nagu (kui) puuga pähe saama; nagu (kui) nuiaga pähe saama
ebameeldiva ootamatuse tõttu jahmunud, rabatud, tegutsemisvõimetu olema
♦ Ehmatusest tardus ta paigale, just nagu puuga pähe saanud.
♦ cit „Naine?“ üllatus magister, ... oli kui puuga pähe saanud. „Kui vana te siis õieti olete?“ H. Raudsepp

nagu (kui) puuk [kellegi] küljes olema
kellestki sammugi maha mitte jääma, kellegi lähedusse hoidma
♦ Poiss oli kui puuk suurema küljes kinni.

nagu (kui) põrsas aia vahel karjuma; nagu (kui) siga aia vahel karjuma
väga valjusti, täiest kõrist karjuma, kisendama (sageli asjatult)
♦ Asja ega häda pole ollagi, aga karjub teine nagu põrsas aia vahel.
♦ cit No sai kitli! Kisendas nagu põrsas aia vahel. E. Vaigur

nagu (kui) rahet
suurel hulgal, palju
♦ cit Igalt poolt kostis Joonatani pihta sajatusi kui rahet. A. Gailit

nagu (kui) Rakvere kohus {äge, äkiline}
väga äge, äkiline
♦ Ära teda puudu, saad veel vastu kõrvu, ta on äge nagu Rakvere kohus.

nagu (kui) ratta peal (rattal) karjuma
väga valjusti, täiest jõust, kõigest kõrist karjuma
♦ cit Aga vahel võiksin ma tõesti karjuda, märatseda, kisendada nagu rattal. A. Jakobson

nagu (kui) ront {langema, maha kukkuma, ...}
raskelt, liikumatult, prantsatades {langema, ...}
♦ Mees jäi lamama, pikali kui ront.
♦ Suur loom langes lasust nagu ront maha.
♦ Vajub nagu ront voodisse.

nagu (kui) rulliga üle käima
maaga ühetasa tegema; maatasa tegema
♦ Põllul oli rukis maas nagu oleks rulliga üle käidud.
♦ Sõda oli nagu rulliga üle maa käinud.

nagu (kui) rõõsk piim
pehmelt valge
♦ Kael on nagu rõõsk piim.

nagu (kui) sabaga täht; nagu (kui) lendav täht
kiiresti, hooga
♦ Tuhat ja tuline, kuidas siis mindi nagu lendav täht üle hangede.

{nagu, kui} {sitta} pilpa peal hoidma
kellegi või millegi eest eriliselt hoolitsema, erilist hoolt kandma
♦ cit Sajad diviisid võitlevad, ainult neid hoitakse nagu pilpa peal. P. Kuusberg
♦ cit Kui neid kogu aeg pilpa peal poputada, jäävadki memmepoegadeks. O. Tooming

nagu (kui) soojad saiad minema; nagu (kui) soe sai minema
kiiresti müübima
♦ Raamat läks nagu soe sai.
♦ Või oli ilus, perenaine peab parajat hinda ja pütid lähevad kui soojad saiad.

nagu (kui) särk ja perse {olema}
lahutamatud {olema}
♦ Pinginaabrid on aastaid olnud nagu särk ja perse, teine ei saa teiseta päevagi läbi.

nagu (kui) tellimise peale; nagu (kui) tellitud
1. suurepärane, oivaline, nagu soovitud
♦ cit Tõepoolest, hommik nagu tellitud – ei tuulehingust, soe, kuiv ja õhk nii värske ja puhas... O. Tooming
2. äärmiselt sobival, parajal, õigel ajal
♦ cit Aga otsekui tellimise peale tuleb tänava nurga tagant... Pinni hea sõber. O. Luts

nagu (kui) tinapomm; nagu (kui) pomm
kaalult raske
♦ Laps on nagu tinapomm.
♦ Laps on raske tõsta nagu pomm.
♦ Tal on rusikas raske nagu pomm.

nagu (kui) tina {täis olema}
väga raske {olema}
♦ Käed on kui tina täis.
♦ Poiss on kui tina täis.
♦ Jalad on rasked kui tina.
♦ Poiss on raske kui tina.
♦ Pärast harjumatut heinaniitmist olid ihuliikmed nagu tina täis.
♦ Õhtuks valgusid jalad justkui tina täis.

nagu (kui) tuhk {kuiv}
väga kuiv
♦ Muld oli juba külvates nagu tuhk, ime et midagi üldse idanes.

nagu (kui) tulistel sütel (tuliste süte peal) {istuma, olema, ...}
rahutu, ärevuses, kannatamatu {olema}
♦ Laps ootas ema ja oli kui tulistel sütel, käis aina akna peal vaatamas ja päris iga minut, kus ema on.

nagu (kui) tuli toores puus {vinduma}
kehv, vaevaline, vilets {olema}
♦ Nende kooselu oli nagu tuli toores puus.
♦ Vindun kui tuli toores puus, ei ela ega sure.

nagu (kui) tuli tuha all {hõõguma}
varjatult püsima, edasi kanduma (viha vms kohta)
♦ Vaen ja viha vallutajate vastu hõõgus nagu tuli tuha all.

nagu (kui) täi krae vahel {olema}
tüütavalt segav {olema}
♦ Ta ei lase mul rahulikult elada, on nagu täi krae vahel.

nagu (kui) uni peale ajama; nagu (kui) uni peale käima
manguma, lunima
♦ Poiss ajab nagu uni peale, et isa talle jalgratta ostaks.

nagu (kui) vaha {pehme} {olema}
leebe, järeleandlik, leplik {olema}
♦ cit Rooskan (meest) nii, et ära väsin, pärast seda on ta mul nagu vaha. E. Raud
♦ cit Ma olin pehme nagu vaha, sa võisid must teha, mis tahtsid. A.H. Tammsaare
♦ cit Naise süda on kui vaha, kergesti jäävad sinna jäljed ja kergesti kaovad nad jälle, tänased rõõmud tasandavad eilsed mured. K. Ristikivi

nagu (kui) vana viieline {kohal olema}; nagu (kui) vene viieline {kohal olema}
kindlalt {kohal olema}, kindlasti {kohale tulema}
♦ cit Küll me pühapäeval oleme Tootsi-isandaga Rajal nagu vanad viielised... O. Luts
♦ cit Homme peame olema Avissaarel nagu vene viielised. A. Liives
♦ cit Täna hommikul järsku – kohal nagu vana viieline. A. Jakobson
♦ cit Siin ta on – nagu vana viieline. A. Kurfeldt (tlk)

nagu (kui) vatti täis
uimane, segane
♦ Pea on nagu vatti täis.

nagu (kui) Vene valitsus {peale käima, peale ajama, ...}
visalt lunima, nõudma, peale ajama
♦ Mis sa käid peale nagu vene valitsus.
♦ Ütlesin, et ma ei tule ja nii jääbki.

nagu (kui) vesi selge olema {peas olema, ...}
{hästi} meelde jäänud olema
♦ cit Vaga Jenoveva ja vürst Apollooniuse lood olid tal otsast otsani kui vesi peas. A.H. Tammsaare
♦ Reegel peab peas olema nagu vesi, siis on temast abi.

nagu (kui) välk
kiiresti, kähku
♦ Jookseb nagu välk.
♦ Pane tähele, see töö on minu käes nagu välk tehtud.
♦ Kargas püsti nagu välk.

nagu (kui) välk rabama; nagu (kui) pikne rabama
väga üllatama, jahmatamapanevalt üllatama
♦ Tema vastus rabas kui pikne.
♦ Sõjateade rabas kui pikne.

nagu (kui) välk selgest taevast; nagu (kui) pikne selgest taevast
täiesti ootamatult, äkki, järsku
♦ Vallandamine tuli nagu välk selgest taevast.
♦ Ema haigus on kui välk selgest taevast, oli seni terve kui purikas.

nagu (kui) õlitatud välk
väga kiiresti, välkkiirelt, tormates
♦ Tormas kohale nagu õlitatud välk.
♦ Poiss sööstis minema nagu õlitatud välk.

nagu (kui) öö ja päev
vastandlikkuseni erinevad, väga erinevad
♦ cit Eesti meistri A. Hirve ja soomlase esinemine oli nagu öö ja päev. Ka A. Hirv andis oma parima, kuid soomlasega ei saanud teda võrreldagi. A. Alekõrs

nagu (kui) ühe vitsaga löödud
väga sarnased, ühesugused, samasugused
♦ cit Kõik mõtlevad ühtemoodi, kõik on nagu ühe vitsaga löödud. R. Vaidlo
♦ cit Mehed on kõik ühe vitsaga löödud seelikukütid. E. Rannet
♦ Karpmajad on nagu ühe vitsaga löödud.

nagu (kui) üks ihu ja hing
väga üksmeelselt; väga üksmeelsed
♦ cit Tal olid toredad poisid, nad tegid oma tööd nagu üks ihu ja hing. H. Väli
♦ Noorpaar oli nagu üks ihu ja hing.

{nagu} kärts ja põmm; {nagu} kärts ja mürts
kiiresti, hoogsalt (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Jah, polkovnik Kubeljajev sõidab täna meie kiitsaka ja kitsaste rööbaste raudruunaga jaama ette nagu kärts ja põmm. A. Jakobson
♦ Noh, peab ütlema, valitses sellel künal alles merekooli kord!
♦ cit Kõik käis kärts ja mürts justkui Käina vallakohtus. H. Sergo

nagu oleks katk üle käinud
täiesti inimtühi
♦ Küla oli tühi, nagu oleks katk üle käinud.

nagu oleks lind pihku teinud
õnnest särav, väga rõõmus
♦ Sul on millegipärast nii hea meel nagu oleks lind pihku teinud.
♦ Sulle oleks nagu lind pihku teinud, sa lausa särad.

nagu oleks sõda üle käinud
segamini, korrast ära
♦ Elamine nägi välja selline, nagu oleks sõda üle käinud.

nagu surm peale ajama {peale käima, ...}
visalt, järelejätmatult peale ajama {peale käima, ...}
♦ cit Ühel kevadisel päeval, kui vanamees nagu surm peale ajas, et ma olevat viis krooni oma tasku pistnud, sülitasin kogu kremplile ja tulin tulema. H. Angervaks

nagu välk ja pauk
1. kiiresti, kähku
♦ Nüüd peame tegutsema nagu välk ja pauk.
2. äge, äkiline
♦ cit Kus enne oli Kusta, nagu välk ja pauk, nagu issanda püss! R. Roht

[kellegi] nahk ripub õrrel; [kellegi] nahk on õrrel
keegi on äärmiselt ahistatud
♦ Kui metsavendadest keegi lõksu langeb, selle nahk ripub varsti õrrel.

{nii} et suu vahutab (vahul) {peas} {rääkima, ...}
rohkesõnaliselt, bravuurselt {millestki rääkima, ...}
♦ Räägib nii et suu vahutab.
♦ cit... nüüd vahutas suu tänust ja kiitusest. L. Koidula

nii pikk kui lai
1. lühike ja paks
♦ Mees on nii pikk kui lai.
2. täies pikkuses
♦ Tee oli libe ja mees kukkus nii pikk kui lai ta oli.

niisugune, et ajab sea püsti; niisugune, et puhub sea püsti
väga tugev (tuule kohta)
♦ Mere ääres on niisugune tuul, et puhub sea püsti.

nägu nagu (kui) kitsejälg
kitsas, kõhn nägu
♦ Sa oled nii kõhnaks jäänud, nägugi peas nagu kitsejälg.

nägu nagu (kui) kuu; nägu nagu (kui) täiskuu
ümmargune ja täidlane nägu
♦ On end nii täis söönud, et nägugi peas nagu kuu.

nägu tegema nagu ...
teesklema
♦ Tegi näo nagu magaks, ei kuuleks.
♦ Ta tegi näo, nagu poleks midagi juhtunud.
♦ Teeb näo, nagu ei huvitaks see teda üldse.
♦ cit Joosep... teeb näo, nagu kannataks ta iga silmapilk põrgulikku piina. O. Luts